Messil EuroCIS 2025 keskenduti tõhususe suurendamisele jaekaubanduses

18.–22. veebruaril Saksamaal Düsseldorfis toimunud EuroCIS 2025 messil olid kohal taaskord tuntuimad kaubandustehnoloogia suunanäitajad. Näha sai uuenduslikke tehnoloogiaid ja lahendusi, mis toetavad jaekaubanduse digitaliseerimist efektiivsuse kasvatamise eesmärgil. Väga laialt oli fookusesse võetud andmepõhine juhtimine. Võtmesõnadeks tehisintellekt, kliendikesksus, targad ostlemiskeskkonnad, energiasääst ja küberturvalisus.

Tehisintellekt on kohal kõikjal

Võib öelda, et tehisintellekt ei puudu enam ühestki tõsiseltvõetavast kliendianalüütika lahendusest. Eelised tekivad aga andmete oskuslikust ärakasutamisest ning sellele ülesandele lähenevad erinevad tootjad üsnagi loovalt. Ühe näitena demonstreeriti, kuidas edukalt olemasoleva videovalvelahenduse peal saab jooksutada paralleelselt kliendianalüütika tarkvara.

Fakt, et kliendianalüütika teostamiseks ei pea ilmtingimata täiendavatesse seadmetesse investeerima, on juba efektiivsust kasvatav asjaolu omaette. Mõistagi saab koguda andmeid ka täiesti eraldiseisva infra kujul üles seatavate eraldiseisvate optiliste või muude sensoritega, mis päris edukalt klienditeekonda reaalajas kaardistavad.

Kogutavad andmed enda kasuks tööle

Mis tüüpi andmeid siis ikkagi koguda, mida mõõta ning mis nende andmetega peale hakata? Samas pidades selle tegevuse juures silmas asjaolu, kuidas seda kõike teha nii, et kellegi õigused ega privaatsus riivata ei saaks. Tavapärane külastajate arv on küll üks oluline tegur, mida iga kaupmees teada soovib, kuid millisest soost või vanuseklassist külastaja on, tekitab juba võimalusi täpsemate pakkumiste sihtimiseks kaupluse pinnal ehk kliendikeskset lähenemist.

Piltlikult öeldes võib erinevad seadmed omavahel koos tööle seadistada selliselt, et kui süsteem teab, millise profiiliga klient parasjagu kauplusesse sisenes, siis tema teekonnale jäävad ekraanid on suutelised kuvama just seda sihtgruppi enim kõnetavat sisu, kampaaniaid, üleskutseid jms. See pole nüüd küll just viimase aja uusim innovatsioon, aga see on kättesaadavam kui kunagi varem. Pakkujaid on rohkem ning seeläbi on suurem tõenäosus, et iga kaupmees leiab just enda vajadustele vastava lahenduse.

Elektroonilised hinnasildid kui eraldi kategooria on saanud messi raames juurde põrandapinda, kus erinevad pakkujad oma lahendusi esitlevad. Valikusse on tekkinud väikesed, õhukesed ja kerged riputatavad sildid, mis sobivad hästi rõiva- ja jalatsikauplustele. Huvitav toode on ka näiteks prillipoele sobilik lahendus, kus elektrooniline hinnasilt on kaks ühes lahendus turvaelemendiga, mis kinnitatakse prilliraami külge. Jällegi ilmselge tõhususe kasv!

Hinnasiltide valikus on nüüd ka värve

Lisaks, kui seni on piirdutud elektrooniliste hinnasiltide puhul kuni neljavärviliste mudelitega, siis nüüdsest on pea kõigil tootjatel valikusse tekkinud ka värvipalett, mis sisaldab musta, valget, punast, kollast, rohelist ja sinist ehk võimaldab täisvärvilise erksa pildi kuvamist ning seda ikka ”e-Ink”-tehnoloogial. Mõistagi nagu iga uue tehnoloogia puhul, ei ole neid tooteid veel piisavalt kaua testitud, et julgeks välja öelda patarei või sildi eluea.

Ka hinnatase sellistel siltidel on veel küllaltki krõbe, kuid ennustatavalt on need mõne aasta perspektiivis juba mõistlikul tasemel ja loodetavasti näeme neid ka meie kauplustes.

Vali lahendus, mis sobib teie identiteediga

Väga palju keskenduti messil iseteenindusele. Iseteeninduskioske võis näha liialdamata igale maitsele. Palju erinevaid riistvaratootjaid - proovile on pandud kaasaegseid ja julgeid disainilahendusi ning loomulikult pakutakse nendele jooksutamiseks ka erinevaid kassatarkvaralahendusi.

Siit on edasi anda vaid üks peamine sõnum – disainige endale ise meelepärane lahendus, mis sobib teie keskkonna ja identiteediga. Tehnoloogiaettevõtted nagu Hansab on olemas selleks, et kogu kontseptsioon omavahel sujuvalt tööle rakendada. Ei tasu fantaasial lasta liialt raamides püsida, rohkem julgust ja loovust!

Kas ühel päeval saab kaupluses ostude eest tasuda nii, et ei ole vaja rahakotti, kaarditaskut ega ka enam mitte nutitelefoni? Jah, saab! Viipa vaid peopesaga makseterminaliga integreeritud spetsiaalse skänneri kohal ja oledki tasunud. Tehnoloogia on selleks täiesti olemas, aga ilmselt läheb sellise innovaatilise lahendusega veel aega, enne kui päriselt seda meie kaubanduskeskkonnas kasutada saab.

Sularaha on endiselt au sees

Kõrgelt au sees on endiselt ka maailma kõige vanem süsteem, mida inimesed makselahendusena usaldavad – sularaha. Suurimad sularahaseadmete tootjad olid messil kõik kenasti esindatud, tooteid on edasi arendatud ning kontseptsioone jätkub tavakassadest iseteeninduseni. Üldiselt liiguvad sularahalahenduste arengud selles suunas, et teenindajad ise võimalikult vähe sularahaga kokku puutuksid, et see jääks peamiselt kliendi ja inkassaatori ülesandeks.

Iseteeninduslahenduste kõrval köitsid silma ka mõned eriti ägedad seadmed. Üks neist näiteks täiesti autonoomne kohvik/robot, kui mitte öelda masin-barista. Šveitsi kvaliteeti peegeldav disain, mis pakub kõrgkvaliteetseid kohvijooke, ei jäta ühtki kohvigurmaani külmaks. Masina läheduses tekib tunne, kuidas kohe vastupandamatult tahaks sealt ühe espresso macchiato kätte saada, olukorda peegeldas ka kohviku ümber toimuv aktiivne sagimine ning ilmselgelt kõrge huvi. Vaib selles alas oli tõeline „Café Odeon“.

Kohal oli robot-apteek

Messil näidati ka üht lahendust, millelaadset on ka Eestis piloteeritud, kuid laialt igapäevaselt kasutusel veel ei ole – videoproviisor/iseteeninduslik robot-apteek. Läbimõeldud retseptiravimite kätteandmine koos isikutuvastamise ning videosilla teel proviisori nõustamisega. Terviklahendus, mis võiks ka meie keskkonnas täiesti edukalt toimida, kui vaid seadusandlus seda ühel ilusal päeval võimaldab. Selleks kõigeks on loodud turvaline ja modulaarne keskkond, millel on kontrollitud ligipääsuõigused ning kogu tehnoloogia sobitatud ühte, mõõduka keerukusega teisaldatavasse moodulisse.

Robot-apteek võtab enda alla vähem kui 2 ruutmeetrit põrandapinda ning võimaldab klientidel apteegi kasutust 24/7/365. Sortiment selles masinas saab olla kuni 1500 ravimit.

Robotitest olid esindatud veel mitmed AGV (Automated Guided Vehicle / automatiseeritult juhitud sõidukid) tootjad. Kui tavapäraselt on AGV ülesanne transportida kaupa või materjale ühest punktist teise, siis jaekaubandustehnoloogia tootjad on lähenenud asjale loovalt ning lisanud neile veel erinevaid funktsioone.

Kõige tavapärasemad lisafunktsioonid on info jagamine ja teekonna juhatamine, aga nendega asi ei piirdu. Masinnägemise tehnoloogia võimaldab näiteks kaupluses või laos liikuval AGV-l teostada reaalajas inventuuri riiulitel, olles samal ajal integreeritud laohaldus- ja ERP-süsteemiga. See võimaldab hõlpsat üleminekut käsitsi ja automaatse töörežiimi vahel, hoides jällegi kokku väärtuslikku aega.

Võib küll kõlada irooniliselt, aga AGV-del on kasutusel ka tavapärane põrandapesufunktsioon, mis sensorite ja süvaõppe algoritmide abil suudavad põrandalt tuvastada mustuse ning oma muu liikumise käigus puhastusfunktsiooni käivitada ja mustuse eemaldada. Kui AGV-d näevadki kohati välja nagu põrandapesurobotid ja kuigi mõnedel neist on riiulid veel peale integreeritud, siis pelgalt transportimise eesmärgil kasutatavad sõidukid põrandaid ei pese.

Steriilsemates keskkondades on veel omakorda kasutusel UV-puhastusrobotid, mis oma olemuselt töötavad samal põhimõttel. Võib arvata, et see jalavaeva vähendav lahendus saab iga päevaga vaid funktsionaalsust juurde.

Robotkoerad ja lendavad ning ujuvad droonid

Lõpetuseks üks huvitav, kuid kohati vastuoluline nüanss, EuroCISi raames sai külastada messikeskuses eksponentide halli, kus oli esindatud kaubanduslahendustest sootuks erinev tehnoloogia. Nimelt sai seal näha julgeolekusektoriga seotud droone, nii lendavaid, ujuvaid, sukelduvaid kui ka mööda maad liikuvaid. Peamine eesmärk oli neil andmete kogumine, millegi transportimine või päästemissioonidel osalemine. Liikusid ringi robotkoerad ning uudistamiseks pakuti antud valdkonna muudki erinevat tehnoloogiat.

Küsides ühelt eksponendilt, miks selline väljapanek ja miks just siin, siis vastus oli lühike – Euroopa on muutunud.

Järgmisel aastal toimub mastaabilt juba palju suurem kaubandustehnoloogiamess EuroSHOP 2026. Formaat, mida korraldatakse kord iga kolme aasta järel. Seni jälgime põnevusega, mis arengud kaubandussektoris aastaga aset leiavad ning usutavasti näeme siis ka juba midagi täiesti uut.