Videovalve trendid aastal 2017

2017. aastal jätkab videovalve kasvutrendi nii turvateenistuses kui ka jaemüügis, avalikus sektoris, tervishoius ja liikluskorralduses ning aitab kaasa laiemale asjade interneti arengule. Rahvusvaheliste turvamesside korraldaja IFSEC Global on teinud nimekirja 2017. aasta põhilistest ootustest videovalve arengus.

1. Integreeritud jälgimissüsteemidega turvakaamerad

2017. aastal ootame laiema vaatevälja, suurema resolutsiooni ja rohkemate anduritega kaamerate kasutuselevõttu. Lisaks oodatakse kaameratelt rohkem integreeritud funktsioone, nagu andmete tihendamine, striimimine, andmesäilitus ja andmete analüüsimine. Kui kaamerad muutuvad järjest nutikamaks, suureneb omakorda ka andmehaldustarkvara olulisus andmete sissevoolu haldamisel.

2. Asjade interneti andurid ja videohaldus

Asjade internetti (Internet of Things) tekkimine on üks peamisi kiire andmekasvu põhjuseid. Siin on väljakutseks asjade interneti andmete ühendamine videovalvega ja kollektiivse ärioskusteabe kogumise võimaldamine.Integreeritud andurite tehnoloogia abil saab linnad nutikamaks muuta ning selliste andurite sisendandmed integreeritakse videoandmetega ja analüüsitakse, et linnapilti atraktiivsemaks muuta.

Sõidukite ja jalakäijate liiklemist salvestatakse rohkem ja need andmed ühendatakse rongide, busside ja metroode andmetega, et vältida ummikute teket. Parkimisvõimalusi saab jälgida ja videod ühendada nutimõõdikute andmetega, et vähendada kitsaskohti ja suurendada klientide rahulolu.

3. Videoanalüütika toetamiseks rohkem videoandmeid

Praegu kasutatakse 50% videoanalüütikast eesmärkidel, mis ei ole turvalisusega seotud. Analüüsifunktsiooni toetamiseks tuleb videoid säilitada pikemat aega. Videopõhiseid andmeid hakatakse järjest rohkem ärilistel eesmärkidel kasutama ja need toovad suuremat rahalist kasu. Paremate äriotsuste langetamiseks tuleb kasutusele võtta keerukamad videoanalüütika rakendused.

4. Videovalve vajadus tervishoius

Tarvis on moodsaid videovalve lahendusi, mis tõstaksid üleüldist turvalisust ja ka töö tulemuslikkust. Levinud probleemid, nagu vägivald töökohal, narkokuriteod, vargused ja terrorism tähendavad, et tervishoiuasutused peavad tegema olulisi täiustusi juurdepääsukontrolli süsteemides ja kasutama turvakaameraid. Nutikad ja toimivad turvakaameratega lahendused võimaldavad ka patsiente paremini jälgida ja pakkuda üleüldiselt paremat teenust.

Lisaks on tervishoius andmed väga olulised – näiteks õigustoimingutes enda kaitsmiseks soovitatakse tervishoiuasutustel videoandmeid säilitada vähemalt kaks aastat.

5. Biomeetriliste rakenduste areng

Biomeetriat kasutatakse järjest rohkem andmetega seotud rikkumiste vältimiseks.

Avalikud ja eraettevõtted on hakanud järjest rohkem kõrgtasemelisi küberturvalisuse meetmeid rakendama. Näiteks Ameerika Ühendriikides käivitas küberturvalisuse allianss projekti, mis soovitab autentimiseks kasutada sõrmejälgi ja ühekordset koodi. Näotuvastus on veel üks järjest kasvav valdkond, kus biomeetrilist tehnoloogiat kasutatakse nüüd koos kehakaameratega.

Lisaks eeldab IFSEC rohkemate inimeste loendamise rakenduste kasutuselevõttu, et aidata transpordiühendustel ummikuid vähendada ja teenuste osutamist parandada.

6. Videovalve kui teenus

Näeme järjest nutikamaid kaameraid ja nendesse integreeritud andureid, nii et on toimunud liikumine ribas-analüütika suunas. See erinevate tegurite segunemine panebki aluse videovalvele kui teenusele.

Sellesse teenusemudelisse ühendatakse ka väiksemad rakendusalad. Näiteks töölinnakutes saab valveteenused tsentraliseerida, kasutades nutikaameraid koos ribas-analüütika ja muude anduritega, et funktsioone automatiseerida ja valvele proaktiivsemat lähenemist võimaldada ning liikuda süüdistuspõhiselt mudelilt edasi ennetava süsteemi suunas.

 

Allikas: IFSEC Global