Sularahaveoteenus on odavamaks läinud

Hansabi sularahaveo- ja töötlemise osakonnajuht Ando Allik ja juhatuse esimees Janno Kallikorm rääkisid Kaubandus.ee portaalile antud intervjuus, kuidas neil on läinud uue teenuse käimalükkamine ja kuidas ettevõtted on selle vastu võtnud.

Hansab avalikustas 4. juunil 2019. aastal, et nad tulevad aasta lõpus välja uue teenusega. Sularahaveo teenuse avati ettevõtetele 9. detsembril 2019. „Tänaseks on juhtunud see, et kogu ettevalmistuse protsesse ja ülesehituse läksid edukalt,“ rääkis Hansabi juhatuse esimees Janno Kallikorm.

Esimeseks kliendiks oli Tallinna Kaubamaja ning peale avalööki laiendati teenuse pakkumist tema tütarettevõtetele. „See oli mahtude mõistes suur väljakutse kuna kohe sellest hetkest tuli hakata teenust pakkuma üle Eesti.“

Selveri sisekontrolli osakonna juhataja Katrin Kuusk ütles, et nad otsustasid teenusepakkujad vahetada, kuna Hansab pakkus neile parimat hinda sularahaveo- ja töötlemise teenusele. „Selver’i suure kaupluste arvu puhul oli see oluline argument. Samuti olid mitmed innovaatilised mõtted ja lahendused, mis meile sobisid,“ kommenteeris ta.

„Osad teeninduspiirkonnad on meile logistilises mõttes keerulisemad, kuna klientide hulk teatud piirkondades on väike,“ ütles Hansabi sularahaveo- ja töötlemise osakonnajuht Ando Allik. Ta lisas, et teine oluline klient nende jaoks oli Swedbank, kellega alustati koostööd käesoleva aasta märtsi keskel. Alliku sõnul võeti esmajärjekorras üle RATM automaadid (sisse-väljamakse automaadid).

„Hansab on meie koostööpartner olnud juba aastakümneid. Eelmisel aastal alustasime ettevalmistusi koostööks sularahaveo ja –käitlemise valdkonnas. Alates selle aasta märtsist teenindabki Hansab osa meie sularahaautomaatide võrgustikust. Koostöö on väga sujuv ja üksteisega arvestav,“ rääkis Swedbanki klienditeeninduse divisjoni direktor Ede Raagmets.

Täna toimub suur osa sularahatehingutest Raagmetsa sõnul juba sularahaautomaatide vahendusel ning tulevikus see trend kindlasti veelgi kasvab.

„Oleme saanud klientidelt väga positiivset tagasisidet oma teenuse kohta ning siiamaani pole juhtunud ka ühtegi ebameeldivat intsidenti,“ kommenteeris Allik.

Kallikormi sõnul oli ühest küljest suure pauguga üle eestiline tulek hea algus, kuna see nõudis neilt korralikku ettevalmistust. „Lõppkokkuvõttes andis see meile ka eelise, sest olime üle Eesti olemas.“ Seejärel hakkasid kliendid ka üksteise järel juurde tulema. Täna pakutakse klassikalist sularahaveo teenust teiste hulgas OG Elektrale (Grossi toidukaubad) , mitmetele Coop Eesti ühistutele, Antista (Euronics) jt. Alliku sõnul keskenduvadki nad peamiselt kaubandus ja finants sektorile, kuna seal on sularaha kõige relevantsem.

Märkimisväärne kulude kokkuhoid

„Oleme klientide käest kuulnud, et meie teenuse turuletulek pani väga jõulise piiri antud teenuse hinnatõusule. Kliendid, kes on tulnud, on saanud olulise finantsilise võidu ning nende jaoks on toimunud märkimisväärne kulude kokkuhoid, mis on pannud ka ettevõtete juhtide silmad särama,“ rääkis Kallikorm. Alliku sõnul suhtuti alguses neisse väikese ettevaatlikkusega, aga kokkuvõttes saadi teenusega positiivne kogemus. „Ettevalmistus oli piisavalt tugev selleks, et suuta kõiki võimalikke probleeme riskianalüüsiga ette näha,“ ütles Allik.

Täna omab Hansab sularahaveo turust hinnanguliselt 20%. „Pikem plaan on olla suurema turuosaga ettevõte aga eks aeg näitab, kuidas läheb,“ ütles Kallikorm. Neil on ülimalt hea meel selle üle, et mitmeid olulisi kliente on otsustanud minna sularahakäitluse automatiseerimise peale. Kallikorm loodab käesoleva aasta lõpuks jõuda jooksvasse kasumisse.

Kombineeritud teenus

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning Prisma Peremarketites kasutatakse sularahaveo kombineeritud teenust, kus pool tööd teeb ära back-office rahakäitlusseade ja pool Hansab. Prisma kasutab Alliku sõnul automatiseeritud sularaha käitlust, mis vabastab kaupmehe olulise ressursi majasisese sularaha lugemise ja töötluse osas. „Tegemist on kiire, efektiivse ja turvalise lahendusega,“ ütles ta ning lisas, et nende teenus on paindlik ning sularaha korjatakse kokku ainult vajadusel.

Prisma Peremarketi turvajuht Henry Reitelmann kommenteeris, et nad on hetkel juurutamas uusi protseduure ja kogemused on alles omandamisel. „Efektiivsus tekib tööaja kokkuhoiust. Sularaha ülelugemise ja saatmise ettevalmistamise asemel saame nüüd rohkem keskenduda klientidele.“

Kriis mõjutas olukorda

Kallikorm rääkis, et kevadine koroonakriis tõi nende plaanidesse muudatusi, kuna kaubandus sai korralikult pihta. „Positiivne on see, et kliendid otsivad kohti, kus kokku hoida, kuid teiselt poolt on neil ka pakilisemaid probleeme. Mitmete klientidega on hetkel läbirääkimised ootel,“ sõnas ta.

„Mingil hetkel vähenes ka sularaha kasutamine, kuna kaup telliti peamiselt veebist ning inimesed liikusid vähem. Pankade arvestuses vähenes sularaha kasutamine 30%,“ ütles Allik ning lisas, et seda oli sularahaveo poole pealt ka näha.

„Viimase poole aasta jooksul on sularaha kasutamist mõjutanud COVID-19, nagu ka kogu muud elukorraldust. Märtsi teises pooles ja aprillis langesid käive ja tehingute arv. Maist alates on need hakanud taas tõusma,“ rääkis Ede Raagmets. Ta lisas, et sarnaselt eelmise aastate suvekuudele on ka sellel aastal puhkuste perioodil näha suuremat sularahaautomaatide kasutust. „Samas päris eelmise aasta tasemele ei ole käive veel jõudnud.“

Refereeritud Kaubandus.ee lehelt